Ühe pruutkleidi lugu kangast pulmani


Olen juba pikemalt mõelnud, et tahaksin tuua teieni ühe pruutkleidi valmimise loo. Algusest lõpuni siis... Seda lihtsal põhjusel, et need inimesed, kes on kleidi õmblemisest väga kaugel, saaksid ka natuke ülevaadet, kuidas valmib üks kleit algusest lõpuni. Arvan, et ka tulevastel pruutidel on hea osa saada ühe kleidi valmimise toredast protsessist. Eks selle, kas see on kerge või raske, otsustab igaüks ise. Kõiki saladusi ja peensusi ma avaldama ei hakka ja ega see enamust ka ei huvitaks. Küll aga hoiatan kohe, et postitus saab olema pikk nagu ka ühe pruutkleidi valmimise teekond. Kes lugeda ei viitsi, võib niisama pilte vaadata!

Suurelt mõeldes, oli algselt plaan teha video ülesvõte aga esialgu tundus see ettevõtmine tükk maad keerulisem ning otsustasin piltide ja jutu kasuks. Video mõtte ei ole ma maha matnud ja esimesed sammud selleks ka juba tehtud. Loodan juba sel aastal ka liikuvasse pilti mõned kaadrid saada!

Rääkisin oma plaanidest fotograaf Karmen Kärg´iga ( http://www.karmenkarg.ee/ ), kes on olnud mul mitmete ülesvõtetega aeg-ajalt abiks. Karmen oli asjast vaimustatud ning saanud ka pruudilt loa töö ja piltide avalikustamiseks, võisime alata.

Õmblusmasin, mis on pärit minu lapsepõlve kodust, on õmblustoas auväärsel kohal. Sellega olen kunagi isegi paaril linal ääri palistanud! Täna kasutan õmblemiseks Pfaff masinaid.

Minu salongi sattus Kärt juba jaanuaris, nii nagu üks pikalt planeeriv pruut tavaliselt ikka. Üldine visioon oli tal olemas, proovisime mõningaid kleite selga, vaatasime koos pitsinäidiseid, arutasime tegumoe üle ja rääkisime hindadest. Tagasi juba konkreetse sooviga jõudis Kärt veebruaris. Vahepeal oli ta ka tiiru Tallinnas käinud ja veendunud, et parim lahendus ootab teda tema enda kodulinnas Pärnus.

Kärti ootas ees mõisapulm. Kleidi materjali ja tegumoe valikul sai määravaks just pulmapeo asukoht. Kuna pits, mis osutus valituks, on rikkaliku kauni laia äärisega ning sisaldab kuldniiti, siis selliste pitside puhul on mõistlik kasutada lihtsat lõiget, üldmulje peab jääma aga suursugune ja majesteetlik. Otsustasime õmmelda merineitsi stiilis pika sabaga pruutkleidi. Kärdi sooviks oli, et kleidil oleks avar seljadekoltee ning õlgadel kleiti toetavad detailid.

Nüüd oli vaja teha kangastele tellimus ja seda ikka oma pikaajalise hankija juurest Inglismaalt. Muuseas-pitse pakuvad nad tänaseks juba üle saja erineva ning tõepoolest igasugusele maitsele! Vahepeal muretsesin veel meie kaubandusest kleidile sobiva voodri, liimiriide, korsetiluud, krinoliinpaela ning luku ja nööbid. 10 päeva möödudes oli minu tellimus kohal. Pits "Madelaine" näeb välja selline:

Alustasin nagu ikka suure tuhinaga oma tööd. Tegin sobivad lõiked, lõin kleidi kangale käärid sisse ja õmblesin detailid esimeseks prooviks kokku. Infoks teile, et kleit koosneb kolmest kihist: vooder, kleidikangas ja pits.

Õmblemist alustan alati aluskleidist, pitsi lõikan välja alles siis, kui põhikleit on peaaegu valmis. Seda just seetõttu, et esimestes proovides võib kleidi lõikes ette tulla muudatusi, pits aga peaks olema lõigates samasugune nagu aluskleit.

Esimene proov. Ma aeg-ajalt naeran, et esimene proov on kliendile kõige hirmsam proov, sest siis on näha üksnes aimatav tulemus. Esimene proov on üsna lühike, pistan sisse kokkuvõtmiseks nööpnõelu ning tutvustan kleidile tulevase omaniku kehakumerusi.