March 20, 2017

April 11, 2016

Please reload

Vanemad postitused

Ühe pruutkleidi lugu kangast pulmani

06.09.2015

Olen juba pikemalt mõelnud, et tahaksin tuua teieni ühe pruutkleidi valmimise loo. Algusest lõpuni siis... Seda lihtsal põhjusel, et need inimesed, kes on kleidi õmblemisest väga kaugel, saaksid ka natuke ülevaadet, kuidas valmib üks kleit algusest lõpuni. Arvan, et ka tulevastel pruutidel on hea osa saada ühe kleidi valmimise toredast protsessist. Eks selle, kas see on kerge või raske, otsustab igaüks ise. Kõiki saladusi ja peensusi ma avaldama ei hakka ja ega see enamust ka ei huvitaks. Küll aga hoiatan kohe, et postitus saab olema pikk nagu ka ühe pruutkleidi valmimise teekond. Kes lugeda ei viitsi, võib niisama pilte vaadata!

 

Suurelt mõeldes, oli algselt plaan teha video ülesvõte aga esialgu tundus see ettevõtmine tükk maad keerulisem ning otsustasin piltide ja jutu kasuks. Video mõtte ei ole ma maha matnud ja esimesed sammud selleks ka juba tehtud. Loodan juba sel aastal ka liikuvasse pilti mõned kaadrid saada!

Rääkisin oma plaanidest fotograaf Karmen Kärg´iga ( http://www.karmenkarg.ee/ ), kes on olnud mul mitmete ülesvõtetega aeg-ajalt abiks. Karmen oli asjast vaimustatud ning saanud ka pruudilt loa töö ja piltide avalikustamiseks, võisime alata.

Õmblusmasin, mis on pärit minu lapsepõlve kodust, on õmblustoas auväärsel kohal. Sellega olen kunagi isegi paaril linal ääri palistanud! Täna kasutan õmblemiseks Pfaff masinaid.

Minu salongi sattus Kärt juba jaanuaris, nii nagu üks pikalt planeeriv pruut tavaliselt ikka. Üldine visioon oli tal olemas, proovisime mõningaid kleite selga, vaatasime koos pitsinäidiseid, arutasime tegumoe üle ja rääkisime hindadest. Tagasi juba konkreetse sooviga jõudis Kärt veebruaris. Vahepeal oli ta ka tiiru Tallinnas käinud ja veendunud, et parim lahendus ootab teda tema enda kodulinnas Pärnus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kärti ootas ees mõisapulm. Kleidi materjali ja tegumoe valikul sai määravaks just pulmapeo asukoht.  Kuna pits, mis osutus valituks, on rikkaliku kauni laia äärisega ning sisaldab kuldniiti, siis selliste pitside puhul on mõistlik kasutada lihtsat lõiget, üldmulje peab jääma aga suursugune ja majesteetlik. Otsustasime õmmelda merineitsi stiilis pika sabaga pruutkleidi. Kärdi sooviks oli, et kleidil oleks avar seljadekoltee ning õlgadel kleiti toetavad detailid.

Nüüd oli vaja teha kangastele tellimus ja seda ikka oma pikaajalise hankija juurest Inglismaalt.  Muuseas-pitse pakuvad nad tänaseks juba üle saja erineva ning tõepoolest igasugusele maitsele! Vahepeal muretsesin veel meie kaubandusest kleidile sobiva voodri, liimiriide, korsetiluud, krinoliinpaela ning luku ja nööbid. 10 päeva möödudes oli minu tellimus kohal. Pits "Madelaine" näeb välja selline:

 

Alustasin nagu ikka suure tuhinaga oma tööd.  Tegin sobivad lõiked, lõin kleidi kangale käärid sisse ja õmblesin detailid esimeseks prooviks kokku.  Infoks teile, et kleit koosneb kolmest kihist:  vooder, kleidikangas ja pits.

Õmblemist alustan alati aluskleidist, pitsi lõikan välja alles siis, kui põhikleit on peaaegu valmis. Seda just seetõttu, et esimestes proovides võib kleidi lõikes ette tulla muudatusi, pits aga peaks olema lõigates samasugune nagu aluskleit.

 

Esimene proov. Ma aeg-ajalt naeran, et esimene proov on kliendile kõige hirmsam proov, sest siis on näha üksnes aimatav tulemus. Esimene proov on üsna lühike, pistan sisse kokkuvõtmiseks nööpnõelu ning tutvustan kleidile tulevase omaniku kehakumerusi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mina sain tööga edasi minna, Kärt aga sõitis oma tulevasega soojale maale päikest võtma :)

Peale esimest proovi saan kleidil teha vajalikud parandused sissevõtete näol, pressida nii pealiskangas kui ka vooder, õmmelda tunnelid korsetiluule ja need tunnelitesse libistada. Korsetiluud on vajalikud selleks, et kleit jääks seljas tugevamalt hoidma, ühtlasi aitab see ka kehakumerusi tasandada. Antud kleidil on luud kuues pikiõmbluses. Kindlasti ei tohiks unustada lisada kleidi sisekülgedele riputusaasasid ning paraja suurusega rinnakorve.

Teine proov on sisuliselt sama nagu ka esimene. Kui tekib vajadus midagi parandada, siis nüüd on tagumine aeg seda teha. Kui kleit istub valatult ja pruudil pulmakingad olemas, siis saab juba õige pikkuse ära mõõta. Kärdi kleidil muutsime teises proovis seljadekoltee oluliselt sügavamaks ja see tingis ka aluskleidi kolmanda proovi. Kolmandal korral tulles, olin vahepeal pitsi välja lõiganud   (seda lõigates oli töötoas täielik pärlisadu) ning proovi tegime juba koos pitsiga. Mõned sissevõtted pitsile ja edasi tööle.

 

Neljandaks prooviks hakkas kleit juba tõelist ilmet võtma, ajasin kleidi kanga ja voodri omavahel kokku, selles õmbluses kasutan krinoliinpaela, mis teeb alumise ääre tugevamaks. Lisasin pitsist detailid õlgadele ning seljaosa lubas tulla tõeliselt pilkupüüdev. Tegime veel mõned parandused ja ees ootas veel ka viies viimane proov.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõppviimistlus võtab selliste kleitide puhul päris olulise aja. Pikale sabale on vaja lisada  aas saba käes hoidmiseks, pits tuleb korralikult kleidi külge kinnitada, tikandid lahtiste pärlitega uuesti õmmelda, viimistleda lukk, uuesti aurutada ja pressida. Lõpuks lisada minu tavapärane lipsuke " Something blue ".

 

 Kärdi kleit sai valmis!

Kleidile kulus:

 4,5 m pitsi

 4,5 m voodrit

 4,5 m kleidikangast

 2,5m korsetiluud

 5 m krinoliinpaela

 Lisaks veel rõngaga alusseelik, mis annab kleidile õige kuju ning aitab selliste kleitide puhul paremini kõndida. Loomulikult oli sõrmustepadjal samad pitsimotiivid, mis kleidil.

                                                                                                                Kärdi pulmapäev oli Vihterpalu mõisas 12.07.2013.

 

 

Share on Facebook
Please reload

Jälgi meid:
Please reload

Teemad
Please reload

Arhiiv
  • Facebook
  • Pinterest